Sisekliima

Aknad higistavad ja õhk seisab – mida see ventilatsioonist ütleb

6 min lugemistÕhutest OÜ
Kondensaadist kaetud aknaklaas külmal hommikul Eesti korteris
Kondensaat tekib seal, kus soe niiske siseõhk puutub kokku kõige külmema pinnaga – tavaliselt akna alumises servas.

Lühivastus

Kui aknad higistavad ja õhk tundub umbne, on siseõhu niiskus liiga kõrge ja õhuvahetus liiga väike. Eluruumis peaks suhteline õhuniiskus talvel jääma 30–45% juurde ning värske õhu hulk olema vähemalt 10 l/s inimese kohta. Esimene samm on ventilatsiooni õhuhulkade mõõtmine, mitte akende vahetamine.

Kondensaat aknal on füüsika, mitte defekt. Neljaliikmeline pere annab siseõhku ligikaudu 10–12 liitrit vett ööpäevas: hingamine, duššid, toidu valmistamine, pesu kuivatamine. Kui see niiskus välja ei liigu, tõuseb suhteline õhuniiskus ja kondenseerub külmimale pinnale.

Vanades majades lahendas selle lekkiv piire – õhk vahetus iseenesest, koos soojaga. Pärast akende vahetust ja fassaadi soojustamist see tee kaob ära, ventilatsiooni juurde aga sageli ei ehitata. Tulemuseks on tihe maja ilma õhuvahetuseta.

Neli kõige sagedasemat põhjust

  1. 01

    Väljatõmme ei tööta

    Loomuliku ventilatsiooni lõõr on ummistunud, väljatõmbeventilaator on rikkis või köögikubu suunatud valesse lõõri.

  2. 02

    Värsket õhku ei tule juurde

    Väljatõmme töötab, aga asendusõhu avasid ei ole. Alarõhk tõmbab õhku hoopis trepikojast, keldrist või naaberkorterist.

  3. 03

    Süsteem on tasakaalust väljas

    Soojustagastusega seade on paigaldatud, kuid õhuhulkasid pole kunagi mõõdetud ega reguleeritud. Osa ruume saab liiga palju, osa mitte midagi.

  4. 04

    Filtrid ja kanalid on määrdunud

    Ummistunud filter võib õhuhulka vähendada kordades. See on odavaim ja kõige sagedamini unustatud põhjus.

Mida mõõta enne kui midagi ostad

Ventilatsiooni mõõdistus annab need arvud paari tunniga. Alles siis on mõtet rääkida sellest, kas lahendus on ventiili reguleerimine, uus väljatõmbeventilaator, akna klapid või soojustagastusega seade.

  • Õhuhulgad igal väljatõmbe- ja sissepuhkeavas (l/s) ning võrdlus projekti või normiga
  • CO₂ tase magamistoas öösel – üle 1000 ppm tähendab liiga väikest õhuvahetust
  • Suhteline õhuniiskus ja temperatuur ööpäevaringselt
  • Rõhkude vahe korteri ja trepikoja vahel

Miks hallitus ei ole kosmeetiline probleem

Hallituse eosed hakkavad kasvama, kui pinna suhteline niiskus püsib üle 80% pikemat aega. Akna nurgas ja välisseina alumises servas on pinnatemperatuur kõige madalam, seega tekib see just seal. Värvi ülevärvimine peidab tagajärje, aga niiskuskoormus jääb alles.

Termograafia näitab, kas nurga külmus tuleb külmasillast või õhulekkest – ja siit tulebki tavaline tööpaar: mõõdistus annab õhuhulgad, termopilt annab põhjuse.

Seotud teemad

Korduma kippuvad küsimused

Kas tuulutamine akna kaudu asendab ventilatsiooni?
Ajutiselt aitab lühike ristõhutus, kuid see ei ole püsilahendus. Akna kaudu tuulutamine jahutab tarindid maha ja niiskus tuleb mõne tunniga tagasi.
Kas õhukuivati lahendab probleemi?
Õhukuivati vähendab niiskust, aga ei too värsket õhku ega vii välja CO₂ ja lõhnu. See on abivahend, mitte lahendus.
Kui palju värsket õhku on eluruumis vaja?
Rusikareegel on vähemalt 10 l/s inimese kohta magamis- ja elutubades ning köögis ja vannitoas piisav väljatõmme. Täpsed hulgad sõltuvad ruumide suurusest ja kasutusest.

Küsi objektipõhist nõu

Ütle, mis hoone ja mis mure – vastame, mida mõõta ja millises järjekorras tegutseda.

Küsi pakkumist