Korterelamu
Kortermaja renoveerimine: ventilatsioon otsustab, kas tulemus õnnestub
Lühivastus
Kortermaja terviklikul renoveerimisel tuleb ventilatsioon lahendada koos soojustusega. Peamised valikud on korteripõhised soojustagastusega seadmed, fassaadile paigaldatud korteripõhised agregaadid ja keskne katusel asuv süsteem uute šahtidega. Valiku sisendiks on olemasolevate lõõride seisukord, korterite plaanilahendus ja mõõdetud õhuhulgad.
Eesti paneelelamute algne ventilatsioon oli loomulik: õhk tuli akende vahelt sisse ja läks lõõri kaudu välja. Süsteem töötas, sest maja lekkis. Kui vahetada aknad, soojustada fassaad ja tihendada trepikoda, kaob sissepuhe ära, väljatõmme nõrgeneb ja korterites tõuseb niiskus.
Just seetõttu on ühistu jaoks kõige kallim variant teha renoveerimine etappide kaupa nii, et ventilatsioon jääb viimaseks. Siis tuleb juba valmis fassaad uuesti lahti võtta.
Kolm peamist lahendust
- 01
Korteripõhised soojustagastusega seadmed
Iga korter saab oma agregaadi ja kanalid. Eelis: iga korter reguleerib ise ja tarbimine on korteripõhine. Miinus: hooldus jääb korteriomaniku kanda ja lahendus vajab ruumi lae all.
- 02
Fassaadipõhised kompaktseadmed
Väiksem ehitusmaht, kanaleid on vähe. Sobib eelkõige väiksematele korteritele, kuid nõuab hoolikat müra- ja välisilme lahendust.
- 03
Keskne katusel paiknev süsteem
Üks suur soojustagastusega seade ja uued šahtid. Hooldus on ühistu käes ja tulemus ühtlane, kuid ehitusmaht ja šahtide rajamine on kõige suurem.
Mida mõõta enne otsust
Need andmed muudavad ühistu koosoleku sisulisemaks. Ilma nendeta arutatakse hinnapakkumiste numbreid, mitte seda, mis majaga tegelikult toimub.
- Olemasolevate lõõride läbitavus ja tegelik väljatõmme korterites
- Niiskuse ja CO₂ logimine mõnes iseloomulikus korteris nädala jooksul
- Termograafia fassaadil – külmasillad ja tegelikud soojuskaod
- Hoone õhupidavus enne ja pärast tööde tegemist
Vastuvõtt ja hilisem kontroll
Töö vastuvõtmisel peab olema ventilatsiooni mõõdistusprotokoll iga korteri kohta ja hoone õhupidavuse mõõtmise tulemus. Aasta pärast tasub teha kordusmõõtmine mõnes korteris – see näitab, kas süsteem on püsinud seadistatud ja kas filtrivahetus toimib.
Renoveerimise eesmärk ei ole ainult väiksem küttearve. Eesmärk on maja, mis on korraga soe, kuiv ja hingab.
Seotud teemad
Korduma kippuvad küsimused
- Kas piisab, kui panna igasse korterisse aknaklapid?
- Klapid parandavad olukorda odavalt, kuid ei anna soojustagastust ega kontrollitud õhuhulki. Külmal ajal kipuvad elanikud need kinni panema.
- Kas ventilatsiooni saab teha ilma korteritesse sisenemata?
- Täielikult ei saa. Enamik lahendusi vajab korterisisest tööd, kuid mahtu saab projekteerimisega oluliselt vähendada.
- Kui palju ventilatsioon renoveerimise maksumusest moodustab?
- Sõltub lahendusest ja maja plaanist. Sisukas hinnavõrdlus tekib alles siis, kui eelprojekt ja õhuhulgad on paigas.
Küsi objektipõhist nõu
Ütle, mis hoone ja mis mure – vastame, mida mõõta ja millises järjekorras tegutseda.