Lühivastus
Alarõhutest ehk blower door test mõõdab, kui palju õhku lekib hoone piirdetarindite kaudu sisse ja välja 50 Pa rõhkude vahe juures. Tulemuseks on n50 (õhuvahetuskordsus 1/h) või q50 (m³/(h·m²)). Uue eramu mõistlik siht on n50 alla 1,5 ja liginullenergiahoonel alla 1,0. Kõige kasulikum on test teha siis, kui õhutõkkekiht on valmis, kuid veel nähtav ja parandatav.
Soojustust saab kaaluda sentimeetrites, aknaid U-arvus, kütteseadmeid kilovattides. Õhupidavus on ainus näitaja, mille kohta paberil olev arv ei kehti enne, kui keegi selle päris hoone peal ära mõõdab. Just seetõttu on alarõhutest ainus viis kontrollida, kas ehitatud maja vastab sellele, mis projektis lubati.
Test ise on lihtne: välisukse avasse paigaldatakse õhutihe raam koos reguleeritava puhuriga. Puhur tekitab hoones kas ala- või ülerõhu ning mõõteseade registreerib, kui palju õhku peab sisse puhuma, et hoida rõhkude vahet 50 paskalit. Mida rohkem õhku kulub, seda lekkivam on hoone.
Mida tähendavad n50 ja q50
Eestis kasutatakse kahte peamist näitajat. n50 näitab, mitu korda tunnis vahetub hoone siseõhk 50 Pa juures – ehk lekkiv õhuhulk jagatud hoone sisemahuga. q50 näitab sama lekke suhet piirdetarindite pinnaga, mistõttu see on ausam suurte ja madalate hoonete, näiteks ridaelamute ja ärihoonete puhul.
- n50 alla 1,0 1/h – väga hea, liginullenergiahoone tase
- n50 1,0–1,5 1/h – hea, korralikult tehtud uusehitis
- n50 1,5–3,0 1/h – rahuldav, aga soojustagastusega ventilatsioon ei tööta täies mahus
- n50 üle 4,0 1/h – lekkiv hoone, kus tuuletõmbus ja kütteraiskamine on tunda
Millal test tellida
- 01
Vaheõhupidavustest ehitusjärgus
Kõige väärtuslikum test. Õhutõkkekiht on paigaldatud, kuid veel katmata – lekked leiab suitsu ja termokaameraga üles ning parandus maksab mõned tunnid tööd, mitte lammutust.
- 02
Lõpptest enne kasutusluba
Dokumendiks vormistatud protokoll, mis kinnitab hoone tegeliku õhupidavuse ja mida saab kasutada energiaarvutuse sisendina.
- 03
Olemasoleva hoone diagnostika
Kui korteris on tuuletõmbus, aknad higistavad või küttearve on ootamatult suur, näitab test ära, kas põhjus on lekkes või ventilatsioonis.
Kus lekked tegelikult asuvad
Praktikas kordub sama nimekiri objektilt objektile. Sokli ja seina liide, katuse läbiviigud, elektrikilbi taga olev seinaava, ventilatsioonitorude läbiviigud, akende paigaldusvuugid ja pööningu luuk. Üksik leke tundub tühine, aga kokku moodustavad nad sageli avatud akna suuruse ava.
Lekkekohtade täpseks kaardistamiseks tehakse test koos termograafiaga: kui hoones on alarõhk, tõmbab lekkekoht külma õhku sisse ja termokaamera pildil joonistub see selgelt välja.
Number ütleb, kui palju lekib. Termopilt ütleb, kus see lekib. Ainult mõlemad koos annavad parandusnimekirja.
Mida tulemusega peale hakata
Hea protokoll ei ole ainult number. See sisaldab mõõtetingimusi, hoone andmeid, mõlema suuna mõõtmistulemusi ja lekkekohtade loetelu koos fotodega. Just see osa on tellija jaoks raha väärt, sest annab ehitajale konkreetse ülesande.
Kui õhupidavus on korras, saab ventilatsiooni reguleerida täpselt projektijärgsetele õhuhulkadele. Lekkivas majas jääb soojustagastus alla arvestuslikku ja tasakaalustamine ei püsi.
Seotud teemad
Korduma kippuvad küsimused
- Kui kaua alarõhutest kestab?
- Tavalise eramu mõõtmine koos ettevalmistuse ja lekkeotsinguga võtab 2–4 tundi. Suuremad hooned ja korterelamud vajavad rohkem aega ning mitut puhurit.
- Kas testi ajal peab maja tühi olema?
- Ei pea. Hoones võib viibida, kuid välisuksed ja aknad peavad olema suletud, ventilatsiooniavad ajutiselt tihendatud ning ahjud ja kaminad külmad.
- Kas alarõhutest on kohustuslik?
- Õhupidavuse mõõtmine ei ole igal hoonel seadusega nõutud, kuid energiatõhususe arvutuses kasutatakse mõõtmata hoone puhul konservatiivset vaikeväärtust, mis teeb tulemuse halvemaks. Mõõdetud tulemus on peaaegu alati kasulikum.
Küsi objektipõhist nõu
Ütle, mis hoone ja mis mure – vastame, mida mõõta ja millises järjekorras tegutseda.