Lühivastus
Termografeerimine tuvastab külmasillad, puuduva soojustuse ja niiskuskahjustused pinnatemperatuuri kaudu. Alarõhutest mõõdab kogu hoone lekke suuruse. Kui hoones hoitakse termograafia ajal alarõhku, muutuvad õhulekked termopildil selgelt nähtavaks – nii saab ühe visiidiga nii numbri kui ka lekkekohtade kaardi.
Termokaamera on populaarne, sest tulemus on visuaalne ja kohe arusaadav. Sinine laik seina nurgas veenab rohkem kui ükski tabel. Probleem on selles, et üksinda kasutatuna näitab termokaamera ainult seda, mis parajasti temperatuurierinevust tekitab – ja osa õhulekkeid ei tekita seda ilma rõhkude vaheta.
Mida näitab kumbki meetod
Kui hoones tekitatakse puhuriga 50 Pa alarõhk, tõmbub külm välisõhk läbi iga pilu sisse. Termokaamera pildile joonistub see iseloomuliku sõrmja jugana – erinevalt külmasilla laugest laigust. Kogenud mõõtja eristab need üksteisest kohe ja märgib protokolli eri kategooriatesse.
- Termografeerimine – puuduv või vajunud soojustus, külmasillad, niiskusega läbi imbunud tarindid, põrandakütte torustik, elektrisüsteemi ülekuumenemine
- Alarõhutest – kogu hoone lekke suurus arvuna (n50 / q50), mida saab võrrelda nõude ja projektiga
- Mõlemad koos – konkreetne lekkekoht koos suurusjärguga ja parandusjärjekord
Millal termografeerimine töötab
Termograafia vajab temperatuuride vahet. Praktiline miinimum on 10–15 °C sise- ja välisõhu vahel, mis Eesti oludes tähendab hooaega umbes oktoobrist märtsini. Parim aeg on varahommik pärast pilves ööd, sest siis ei ole päike fassaadi ebaühtlaselt soojendanud.
- Välistemperatuur stabiilne vähemalt 12 tundi enne mõõtmist
- Otsest päikesekiirgust fassaadil ei ole olnud
- Tuul alla 5 m/s, muidu jahutab see fassaadi ebaühtlaselt
- Siseruumid normaalselt köetud, uksed avatud ühtlase temperatuuri saavutamiseks
Miks koos tellimine on soodsam
Mõlemad tööd nõuavad sama ettevalmistust: hoone seadistamine, ventilatsiooni ajutine sulgemine, ligipääs kõikidesse ruumidesse. Kui need teha ühel visiidil, jääb ära topelt ettevalmistusaeg ja tellija saab ühe tervikliku aruande, kus number ja pilt on omavahel seotud.
Eraldi tellitud töödel juhtub sageli see, et termopiltide raport ja õhupidavuse protokoll räägivad eri keelt ning ehitaja ei tea, millest alustada.
Seotud teemad
Korduma kippuvad küsimused
- Kas termografeerimist saab teha suvel?
- Ehituslikku termograafiat mitte – temperatuuride vahe on liiga väike. Suvel saab teha elektrisüsteemide ja seadmete termograafiat ning niiskuskahjustuste otsingut jahutatud hoonetes.
- Kas termokaamera näeb läbi seina?
- Ei. Termokaamera mõõdab ainult pinnatemperatuuri. Seina sees toimuvat saab tõlgendada pinnatemperatuuri mustri järgi, mis nõuab ehitusfüüsika teadmisi.
- Kas ühest visiidist piisab?
- Uusehitisel tasub teha vaheetapi mõõtmine ja lõppmõõtmine. Olemasoleval hoonel piisab üldjuhul ühest korralikust talvisest mõõtmisest.
Küsi objektipõhist nõu
Ütle, mis hoone ja mis mure – vastame, mida mõõta ja millises järjekorras tegutseda.